Esimesed tulbid

Kui tõtt tunnistada, siis tegelikult õitses esimene tulp juba eelmisel nädalavahetusel. Ja minu viga, et see mainimata jäi. Õitses. Pisi-pisike Tulipa biflora. Aga ma ei saanud teda hästi pildile, sest pisikesi asju on üldse raske fookusesse saada, ja ilmselt seetõttu jäigi mainimata. No ja tänast pildimaterjali üle vaadates - jälle sama lugu. No ei ole temast pilti välja tulnud. Vaid ühel laiemal vaatel.

Esimesena aga Tulipa pulchella violacea, kes on ilmselt kõige varajasem tärkaja ning see aasta ka selle eest lõivu maksma peab. Märtsi külmasesse ilmunud idude otsad said külmavõetud ja õied on ka pisut kahjustada saanud. Aga ilus ikka. Lahti täna veel ei olnud, võibolla homme.

Tulipa pulchella violacea

Teisena Tulipa turkestanica, kes mul on esimest kevadet. Nii toredat üllatust mina ei osanudki ühest tulbist oodata. Kohe istusin ja vaatasin. Käisin ringi, tulin ja jälle vaatasin. Ja nii terve päeva. Pildid kõnelevad minu eest.

Tulipa turkestanica in morning sun

Tulipa turkestanica in full bloom

Järgmisel pildil on mainitud varajane pisitegelane, Tulipa biflora. Kes otsib, see leiab.

Tulipa biflora & Tulipa turkestanica

Lõpetuseks veel üks õhtusem pilt turkestanicast õhtuvalgusses.

Tulipa turkestanica in difused light

Tulbipeenras on aga üllatusi veel ootel. Vaateme mis edasi saab!

Konna laul ja linnu supp

Esimene on laul nagu laul ikka, kuid viimast väljendit tavatseb kasutada üks mu hea sõber läbisegi rändavate veelindude kohta, kui need kuskil veekogul parasjagu puhkama on end sättinud. No mõlemat võis kuulda ja näha eilsel väiksel ringsõidul. Soov oli konna näha, aga loodus pakkus kõike muudki huvitavat.

Konna laul ehk krooks on oma olemuselt (nagu iga teinegi hääl) vibreeriv lainetus. Juhul kui seda krooksu tehakse vees, ei suundu tekitatud vibratsioon ainult ümbritsevasse õhkkeskkonda vaid ka laulja "kõrist" füüsiliselt vette. Nii justkui ongi järgneval fotol konna laul pildile saadud. Ehk üks "krooks"!

Konna laul/ Frog's song

Krooksuja polnud kaugeltki mitte üksinda antud lombis. Oh ei. Oli laulumehi veel teisigi, kohe palju! Aga tema, pisut isepäisem kehkenpüks sättis end laiale püünele, kust laul paremini ja uhkemini kõlada võiks. Kas see ka mõnele emand-konnale meelepärane oli, jääb nende endi teada. Aga pidu oli täis hoos ja rõõm saabunud kevade üle suur.

Eks seegi on paras supp!/ Spawning frogs

 See ei olnud ainus pidu, kust ma läbi astusin, pidu oli ka teises metsaveeres ja lombis:

Another Spring party!

Ning ka kolmandas olid hakkajad laulumehed ja lustilised naised:

... and a third one ...

 

Mitte vähem lärmakam (kuid siiski vähem laulev) polnud ülal mainitud linnusupp (või olgu ta hoopis laat) Tartu maantee äärsetel põldudel, kuhu tuhanded rändajad end puhkepausile olid sättinud. Peab tunnistama, et sellist vaatepilti polegi varem vast näinud.

Migrating waterfol taking a rest

Õhtupoolikul kohtasin Kiisal veel pääsuparve, kes päikeses rõõmsalt sidistas-sädistas. Tänases külmas sajus mõtlen, mis neist küll sai ja kust nad oma nokatäie leiavad...

Haruldane idamaine külaline

Nagu ma oma viimase postituse lõpus liblikapildiga kahtluse õhku riputasin tema nime ja päritolu osas, nii ka nüüdseks selgus, et ei ole tegemist mitte hariliku väike-koerliblikaga, keda väga sageli kohata võib, vaid Eestis hoopis väga haruldase eksikülalisega. Saagem tuttavaks - valgetähn-pajuliblikas.

Valgetähn-pajuliblikas,  Nymphalis xanthomelas

Meie vanas valgete kaantega veneaegses liblikamäärajas sellist liblikat värvitahvlitel ei leidunud, mistõttu tekkiski kahtlus, et kas tegemist võib olla mõne haruldase liigi või liikide vahelise hübriidiga. Meenutas ta ju koerliblikat, aga oli märgatavamalt suurem ja kiri veidi kärbtiiva oma meenutav. Asjasse selguse toomiseks pöördusin Eesti Lepidopteroloogide Seltsi ja sain vastuseks, et tegemist on valgetähn-pajuliblikaga (Nymphalis xanthomelas), kes meil muidu väga harv on, kuid eelmisel suvel massiliselt ida poolt sisse rändas ja järelikult minu leitud isendid siin talvitunud olid.

Kirjalike allikate järgi, kuigi väga sarnane koerliblikaga, on tegemist hoopis lähemalt sugulasega leinaliblikale. Nende tavapärane levila jääb meist kaugele idapoole, Uuralite taha. Soodsate kokkujuhtumiste korral on teda siia kanti ikka sattunud, nagu möödunud suvel. Nagu nimigi viitab, on liblika röövikute toidulauaks paju. Jälgin, kas kevade ja suve edenedes neid veel näha on. Üldiselt oli eelmise aasta suvi meiemail väga liblikavaene.

Kevade harras hetk

Ma tean, et minu jaoks on see alati vaid üks hetk, paremal juhul paar päeva. Siis, kui lumi on just sulanud, maa kübeke tahenenud ning varakevadised taimed esimesed õied valla löönud. On esimene soe, esimesed liblikad ja mummid, õhku täidab saabunud lindude rinnul rõkkav laul. Ma tean, et see on hetk, sest juba järgmisel nädalal on palju teistmoodi, kõik on edasi liikunud, nii ümbritsevas kui minu meeles. Esimesed õied on  minetanud oma esmase värskuse, lisandunud on uusi; see on juba teine, edasi liikunud olukord.

Ma kurvastan, kui pean lahkuma ja oma lemmikud maha jätma, teades, et mõnda neist näen ma alles aasta pärast. Ja ometi piisab mulle teadmisest, et see tuleb taas, see üks hetk, mil kõik on uus ja värke ja väga õrn. Võib-olla ongi hästi, et ma pean minema ja jätma. Seda erilisemaks jääb see hetk ja seda suurm on rõõm tulevase saabumise üle pärast pikka talve.

Minu selleaastane hetk piltides:

Krookused/ Crocus sieberi 'Tricolor' & Crocus 'Yellow Mammoth'

Võrkiirised ja krookused/ Iris reticulata 'Hamony' & Crocus 'Yellow Mammoth'

Crocus sieberi 'Tricolor'

Lumekupud/ Eranthis

Sinilille aedvorm/ Hepatica nobilis garden cultivar

Crocus

Iris danfrodiae

Crocus 'Yellow Mammoth'

Hommik avab õisi/ Crocus 'Yellow Mammoth' & Iris reticulata 'Harmony'

Lumekupp/ Eranthis

Võiks öelda, et väike koerliblikas, aga no ei ole. Vajab selgitamist.

LIBLIKASAAK: lapsuliblikad, päevapaabusilm, väike-koerliblikas, leinaliblikas
MUMMISAAK: maakimalased, kivikimalane
LINNUSAAK: linavästrikud, metsvindid, must kärbsenäpp, kuldnokad, sinikaela paar tiigil

Õisi Stockholmist

Otsisin kevadet ülemere Rootsi Kuningriigi pealinnas. Mitte et kodusest küllalt poleks või seda väheseks võiks pidada; sest et jäi aega. Ja aega on ikka tore parkides ja roheluses veeta. Rohelust Rootsi pealinnas palju just polnud. Oli kevad sinnagi end äsja asutanud, metsaveered veel lumest valged. Linnas muidugi oli lumi juba suuresti sulanud, nagu siingi. Mõned kevadõied õnnestus leida ja tervitusteks digiplaadil tuua.

Mõned üksikud lumekupud/ Eranthis in Stockholm

Mõned valged krookused/ Crocus

Mõned huvitavad kollased krookuse/ Crocus

Galanthus plicatus, mida vist nägin üldse esimest korda

Lumikellukeste välu/ Galantus nivalis

Mõningad kultuurkrookused/ Crocus

Crocus

Kungsträdgardeni kuulsad jaapani kirsi alleed olid veel ootel. Kuid pungad on pakitsust täis ja ma väga loodan, et 3. mail on nad õies. Olgu siis killuke jaapanit minu kevades!

Kungsträdgarden in Stockholm with Japanese cherry tree walks

Buds full of life and Spring anxiety

Parkides jäi aga silma, et väga palju rododendroneid oli saanud talvekahjustusi, ka suured vanad põõsad. Gruppides välimised-servmised eriti. Ei osanud ilmakaarte järgi hinnata, aga võibolla päiksepoolsed just. Küllap oli märts sealgi erakordselt päikeseline. Leebe talv, karmide küüntega (taimedele).
Homme lilli kodumailt.

Esimene kevadpäev, 16. aprill

Eile oli esimest korda tunne, et tõesti kevad on käes. Kohe päris. Sooja oli veel õhtul jooksu tehes +11, puhus mahe tuul ja päike tuli ka pilve tagant välja. Kuulsin esimesi metsvinte Kadriorus laulmas. Mitte mingid juhuslikud silbid vaid korralik täiel rinnal laul! Meri on täiesti jäävaba ning sealgi on näha huvitavaid linde - näiteks ristparte ja kosklaid. Peaks ühel soojal õhtul tegema pikema visiidi nende juurde. Ühes kaevikus õitsesid paiselehed, kollased õied õieli. Linnakevad.

Kajakad pikeerivad katuste kohal ja otsivad pesapaiku. Uued ajad - uued kombed. Mitte ainult maarahvas ei koli linna, ka merelt kiputakse siia.

Võib-olla meeldiks neil maalaste kombel troopikassegi kolida. /Seagulls observing indoor tropics

Lumi sulab

Mul olid väga, väga kõrged ootused nädalavahetuseks ennustatud soojalaine osas. Kuna seda niiviisi kindlalt lubati, siis ei saanud mitte ükskõikseks jääda. Aga nii on ikka, et mida kõrgemad on ootused, seda suuremad on pettumused. No ei tulnud. Ei tulnud sooja, ei tulnud päikest. Oli uduvihma ja udu, võrdlemisi tugevat niisket tuult ja kontidesse pugevat jahedust. Aga lumi sulas! Ja seda oli silmaga näha, kuidas ta vajus ja taandus.

A view over the foggy-snowy fields this past weekend

Kuid tegelikult oli ju tore. Piisas ainuüksi sellest, et varakevadised iirised olid õide puhkenud. Küll on südikad ja karme olusid trotsivad tegelased. Kuidagi kahju oli neid kirkaid õisi külmas rõskuses vaadata, teades, et nad ootavad ikka päikest ja mumme. Peaasi, et ei tuleks enam kõva öö-külma, mis õrnu õisi võiks näpistada.

Iris reticulata 'Harmony' is in bloom 

Iris danfrodiae 

Siberi krookus 'Tricolor' oli õied juba õige püsti ajanud. Oleks vaid päikest olnud, küll siis see värvide pillerkaar oleks valla löönud. Huvitav oli neid niiviisigi vaadata.   

Crocus sieberi 'Tricolor' keeps its blooms closed in shady day

Kokkuvõttes vaatamata väikestele tagasilöökidele näpistavate öökülmade näol on kevadsibulillepeenra rajamine sooja seina äärde ennast igati õigustanud. Kui kõikjal on veel lund, siis siin on juba küllalt õite kirevust.

Big White Snow sill in background

Püsikupeenart kattis veel osaliselt lumi, kuid sealgi taandus see kahe päevaga märgatavalt. Võrreldes seinaäärsega on krookuste ja võrkiiriste nupsukesed alles pisikesed. Vaatasin, et eelmisel aasta täpselt samal ajal oli kõik paksus õievahus. Niipalju siis erinevad aastad omavahel. Võib-olla umbes 2 nädala pärast ehk sealgi õied lahti.

Perennials Bed, Iris reticulata 'Harmoni', Crocus 'Yellow Mammoth', Stipa capillata

Perennial Bed, first day free from snow

Ilmselt viimane pilt esimestest lumikellukestest. Kahju, et nad tugevates öistes märtsikülmades kannatada said ja lehed nüüd kollased on. Ma tõesti ei uskunud, et need õied üldse sellisele külmale vastu peavad, aga pidasid. Ja on justkui suuremad ja täidlasemad kui eales varem. Selline on looduse jõud. Ilmeline.

Galanthus nivalis 'Flore Pleno', which suffered a lot from very cold nights in March. However, cups are plump

Ka mägisibulad ärkavad juba talveunest ja liigutavad ennast. Üks pilt Sempervivum grandiflorumist, kes on ehk kõige krapsakam.

Sempervivum grandiflorum

Kevadlinde on teede ääres massiliselt. Eriti valge-toonekurgi, kiivitajaid, kuldnokki. Linna sõites õnnestus kohata Võhma kandis hõbehaigrut. Ei tea, mis neid võõramaa linde see aasta siia küll toob? Teateid on teisigi hõbehaigrutest ning kanada lagledest. Linnulistis on kahel korral mainitud suitsupääsukest. Kummalised lood. Maal oli lõoke lõõritamas, lendas mõni linavästrik, hall-rästas ja kiivitaja. Üldiselt hall, lumine ja vaikne veel. 

Vihma ootuses

Maal sajab. Paide taga ka juba sajab. Varsti hakkab ka linnas. Ehk kannatab enne ühe jooksu ära teha. Aga pole hullu, kui ta jõuab ka varem, sest ma ootan vihma. Olen mõelnud sageli, et pikk ja külm talv on kui kannatus kõrbes. Kõikjal üks valge, kuiv külm. Seal küll siis kuiv kuum. Aga üks teeb välja - värskendavat vihma ei ole. Ja nii kuid. Ootan esimest kevadvihma alati väga. See lööb õhu puhtaks ja lõhnavaks, peseb maha talvetolmu. Siis on tore ka vihmariided selga panna ja välja uitama minna. Vaadata piisku veepinnal ja oksaraol.

Vihma sadas viimati 28. veebruaril. Mitte küll ammu, kuid siiski kuskil kauges minevikus vaadatuna tänasest päevast. Vahepeal on olnud väga talv ja paratamatult on väsimus sellest. Aga tol päeval oli Jõe tänavas asfaldil vihmauss ja ma mõtlesin, et kas tõesti tuleb kevad nii vara. Ei tulnd ühti, tuli talv!

Halli vihmaootuse päeva sobivad aga hästi kollased orhideed. Mitte et oleks unistus päikesest... aga lihtsalt.

Dtps. Sogo Ponsai '24K'

Dtps. Sogo Shito 'Montclair Gold Rush'

Dtps. Sogo Manager 'FANGtastic'

Phal. I-Lan 'Green Pixie'

Dtps. Fuller's Sunset

Meenus, et täna on naabripoisi sünnipäev. Palju õnne talle! Lapsena sai vahel ikka sel päeval lühikeste varrukatega ringi joostud ja sünnipäevamänge mängitud. Kuidas siis nüüd nii teisiti on? 

Piltsõnumeid Maalt

Arvasin möödunud reedel, et ilm on külm olnud ning midagi huvitavat pole kindlasti Maal juhtunud. Ehk vaid lumi maja seinast mõne sentimeetri kaugemale sulanud. Nii jäin linna ja kondasin Kadriorus. Aga vaat, mis üllatus oli varuks sibulillepeenral. Ju ta ikka ootas koju.

Siberi krookus/ Crocus sieberi 'Tricolor'

Kui nüüd tõesti EMHI ilmatarkade ennustused paika peavad ja nädalavahetuseks saabub esiti vihm ja selle järel ka soe, ning päike Lõuna-Eestis temperatuuri kuni +12 võib tõsta, siis näeb selle kevade esimesed sinised õied ka ära! Ootan. Linnas on tuuled külmad ja õhud niisked. Ei kutsu välja üldse.

Kõndis Kevad ringi Kadriorus...

... labakud olid käes ja villane sall kaelas. Enne, kui tuli suur lumi (7. aprill!) ja kõik enda valge tekiga kattis. Kuigi ka enne lumetormi oli lund veel rohkelt, võis märgata päikeses lumevabu laike ja nendel esimesi taimehakatisi. Kanakoolmeid ja sini-liiliaid. Mõni lible ehk muudki. Aga nüüd on kõik kenasti jälle lumevaiba all ja rahu majas. Ilmatargad Soomemaalt olla kõnelenud, et lumi minevat ehk alles pärast maipühasid. Kui nii, siis nii, kuid linnulistilised pajatavad juba eile-täna saabunud kiivitajatest ja lõokestest ... ehk on veel lootust?

Vanad mustad lepad/ Alnus glutinosa trees in Kadrioru Park

Puude all oli märgata tärkava kevade algeid: 

Aimatavad kanakoolmed/ If someone cares, can see Ranunculus ficaria L plantlets

Vististi siniliiliad/ Probably Scillas

Lumevabadel laikudel toimetas juba paarikesi/ Wild mallards

Seejärel sai tehtud väike põige mere äärde. Veel eelmise nädala sees oli kogu Tallinna laht tihkelt jääsuppi täis. Nüüd, üle öö oli kõik läinud. Lõuna tuul oli see, kes jää viis. Õnneks jättis kajakad ja luiged alles. Laupäevaks oli tuul jälle (ma kordan jälle) põhja keeranud ning see puhus luust ja lihast läbi.

Mute swans at Tallinn bay

Mallards, swans, seagulls/ Tallinn bay

Tagasi parki põigates sai mööda aiaveeri luusitud ja võõraid õisi imetletud. Luigetiigil oli paks jää ja ei ainsat luike, vaid mõni part vaba vett ja suuremaid suguvendi ootamas.

Swan bond waiting swans and open water

Lazy mallards

Snowflakes in random garden

Snowdrops/ Galanthus nivalis

Kokkuvõttes oli väga tore jalutuskäik toredatest toredamate sõprade ja Kevadega. Aga jällegi, mul oli niiii külm! Hõkk! Ja me kordame üle, et täna on see kõik uue ca 7 cm lumevaiba all! Korraks oli seda tihedat-tihedat sadu isegi tore vaadata. Aga väga korraks!

Ahjaa, üks kevademärk ka Südalinnast: künnivares kohal ja passib pesa!

Corvus frugilegus, first migrant bird in City